Juba neljandat aastat välja selgitatava “Unistuste Tööandja“ konkursi žürii nimetas „Unistuste Tööandjaks 2017“ Ericsson Eesti ASi, tuues välja, et tegu on ettevõttega, kus ka päriselt inimestest hoolitakse. Ühtlasi nimetati ka parim kolmanda sektori organisatsioon, kelleks oli SOS Lasteküla.
„Ericsson Eesti AS on suurepärane näide ettevõttest, mis on ennast teadvustanud ja arendanud väga tugevaks tööandja brändiks ja kasutab seda tugevust sihikindlalt sektori parimate oskustööliste kaasamiseks,“ rääkis konkursi eestvedaja Anu-Mall Naarits. „Unistuste Tööandja tiitlit ei anta teadupärast mitte lihtsalt tuntud ettevõtetele, vaid selle eelduseks on, et sinu töötajad ise oma vaimustust üles näitavad. Ja Ericssonis tundub see vaimustus olevat valdav!“
Mida siis Ericsson Eesti oma töötajate heaks teeb?
Siinkohal mõned korduvad väljavõtted töötajate seas läbiviidud anonüümsetest intervjuudest.
On aus; tagab väga hea palga ja tulevikukindluse; garanteerib huvitava töö; pakub 50% toetust kõrghariduse omandamisel; soodustab töötajate igakülgset arengut, pakkudes erinevaid arenguprogramme ja koolitusi; pakub paindlikku tööaega; pakub suurepärast eneseteostust ja erinevaid rahvusvahelisi karjäärivõimalusi; pakub töötajatele erinevaid arenguprogramme ja koolitusi; hüvitab osaliselt lõuna ja sporditreeningud; töökohas kantakse hoolt tervise eest (kontorivõimlemine, siseterviserada, peale tööpäeva keha, meele ning jooga treeningud, töökohas massöörid, doonoripäevad ettevõttes, jpm); pakub tööalaseid reisimisvõimalusi eri riikidesse; pakub psühholoogi teenuseid nii töötajatele kui ka nende pereliikmetele; võimaldab paidlikku töögraafikut ja osatööajaga töötamist, jpm.
Ericssoni Tallinna tehase personalidirektor Katri Kuuse sõnul toovad uute töötajate värbamisel eriti noortele sära silmadesse, kui neile pakutakse lisaks põnevale tööle ka edasist karjäärivõimalust 180 riigis, kus ettevõte on esindatud. „Ericssoni väärtused, milleks on austus, professionaalsus ja visadus, on juba paigas 140 aastat ja neid järgitakse üle maailma,“ rääkis Kuuse. „Samal ajal ei ole konkreetsed tegevused keskselt keelatud või lubatud,vaid igas riigis on igal töötajal võimalus läbi ettepanekute süsteemi välja käia mõtteid, kuidas kasvatada oma heaolu kas isiklikus või kollektiivses kontekstis. Näiteks Eestis on meil niimoodi sündinud Terviseakadeemia, mille raames on naistele kevadeti tervisenädal ja meestel sügiseti. Selle raames nii sporditakse kui jagatakse ka tervisliku toitumise nõuandeid, panustatakse vaimse tervise eest hoolitsemisse, viiakse läbi doonoripäevi, jp.“